Pikalt küpsenud mõttest sai alguse täiesti uus ja kaalukas rahvusvaheline võistlussari. Esmakordselt toimunud ehitusviimistlejate kutsemeistrivõistlus tõi Tartus Rakenduslikku kolledžisse VoCo-sse kokku üheksa andekat kutseõppurit Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest, kes panid kahe pingelise päeva jooksul proovile oma millimeetritäpsuse, materjalitundmise ja töövõtted.
Tihedas rahvusvahelises konkurentsis näitas suurepärast meisterlikkust meie kooli Järve õppelinnaku ehitusviimistluse eriala õppija Angelika Murd, kes pälvis kõrge II koha. Angelikat jäi esikohast lahutama ainult 2 punkti. Tema juhendajaks ja mentoriks oli pikaaegse kogemusega valdkonna õpetaja Terje Jaksen.
Võistluse esikolmik kujunes lõpuks järgmiseks:
- 🥇 I koht – Ester Allaberg, Tartu Rakenduslik Kolledž
- 🥈 II koht – Angelika Murd, Techno TLN
- 🥉 III koht – Anniina Hietamäki, Tampereen seudun ammattiopisto (Tredu)
Võistlus näitas selgelt, et võit jäi koju ning Eesti kutsehariduse tase antud valdkonnas on Läänemere piirkonnas absoluutses tippklassis. Noori meistreid autasustas Tartu abilinnapea Ulla Preeden.
Allpool küsisime Terje Jakseni käest paar küsimust, kuidas toimus võistlusteks ettevalmistumine ning mida ta soovitab järgmistele võistlejatele. Terje Jaksen on lisaks pikaaegse kutseõpetaja tööle ka rahvusvaheliste kutsemeiserlikkuse võisltluse WordSkills ja EuroSkilss ekspert ning võistlusteks ettevalmistaja.
Aja targalt kasutamine ja terviku valitsemine
Võistluseks valmistumine kujunes seekord erakordselt intensiivseks, sest teatud asjaolude tõttu sai ettevalmistus alguse suhteliselt hilja. Ometi ei lasknud Angelika ja tema juhendaja pead norgu – nappi aega tuli kasutada maksimaalselt targalt. Keskenduti puhtalt praktilisele sooritusele: täpsusele, korrektsetele töövõtetele ning võistlusaja strateegilisele planeerimisele.
„Võistlusel on alati natuke teistsugune olukord kui tavapärases koolitunnis. Kellast ja ajast saab sinu suurim vaenlane ning samal ajal jälgitakse töökvaliteeti mikroskoopilise tähelepanuga,“ tõdeb juhendaja. „Kõige keerulisem ei pruukinudki olla üks konkreetne tööetapp, vaid terviku valitsemine – kuidas jagada aega nii, et kiirustades kvaliteet ei kannataks. Olid kindlad etapid, mis pidid kindlasti esimesel päeval valmima, et järgmisel päeval saaks sujuvalt jätkata.“
Mis kindlustas poodiumikoha, kui pinge oli laes?
Edu saavutamisel said määravaks kaks põhimõtet: raudne ettevalmistus ja sisemine rahu.
Kõige aluseks on automaatseks harjutatud töövõtted ja teadmised materjalist. Võistlusmelus ei ole enam aega nuputada, kuidas ühte või teist asja teha. Liigutused peavad tulema enesestmõistetavalt. Juhendaja rõhutab, et õppija ei tohi omandada pelgalt mehhaanilist liigutust, vaid peab mõistma, miks ta midagi teeb. Kui mõistad materjali omadusi ja tehnoloogiat, on palju lihtsam ootamatutes olukordades kiireid lahendusi leida.
Täpselt sama olulised on aga ka võistleja külm närv ja otsustusjulgus. Kui miski läheb teisiti kui plaanitud, ei tohi lasta sellel kogu tööd mõjutada. Tuleb võtta korraks hetk, võtta vastu otsus ja minna kindlalt edasi.
Mentorlus: õigel hetkel tuleb astuda samm tagasi
Kuigi võistluseni jõudmine on tugev tiimitöö, astub õpetaja stardipaugu kõlades kõrvale.
„Õpetajana ei saa ma võistlusel õppija eest tööd ära teha. Minu roll on ette valmistada, anda nõu, märgata vigu, suunata ja julgustada. Mingil hetkel peab aga astuma sammu tagasi ja laskma õppijal ise otsustada. Minu jaoks oli suurim rõõm näha, kuidas Angelika hakkas järjest enam omaenda otsuseid usaldama. Kui õppija ei vaja enam iga liigutuse juures kinnitust, vaid oskab ise oma tööd hinnata ja vajadusel suunda korrigeerida – see on õpetajatöös parim tasu,“ kirjeldab juhendaja.
See teekond oli väärtuslik õppetund ka õpetajale endale: alati ei tasu oodata „ideaalset hetke“. Kui õppijas on siiras huvi ja motivatsioon, tuleb lihtsalt peale hakata ja teha.
Rohkem kui värvirull: tehnoloogiline ruumiloome
Ehitusviimistlust peetakse vahel ekslikult pelgalt „seina värvimiseks“, kuid tegelikkus on kordades mitmekülgsem. Tänapäeva viimistlus hõlmab laiahaardelist materjaliõpetust, keerukaid dekoratiivtehnikaid, uudseid värvisüsteeme, digitaalseid ja mehhaanilisi tööriistu ning teadmisi erinevatest aluspindadest. Lisaks tehnilistele teadmistele nõuab see head silma, kindlat kätt ja loomingulisust, sest viimistlus määrab otseselt, millisena inimene ruumi tajub.
„Olen selle erialaga seotud olnud alates 1980. aastast ja näinud meeletuid muutusi – nii materjalides, töövahendites kui ka võtetes. Olen töötanud nii praktiku, õpetaja kui ka värvitootja juures. Töövahendid ja tehnoloogiad uuenevad pidevalt ning ka mina õpin siiani iga päev juurde. Kuid üks asi on jäänud samaks: tõeline meistritöö peab olema tehtud südamega,“ sõnab juhendaja.
Kogemus, mis tuleb kooli tagasi
Angelika saavutatud poodiumikoht ei jää vaid üheks karikaks riiulil. Rahvusvaheliselt mõõduvõtult saadud teadmised ja kogemused – kaasaegsed töövõtted, materjalid ja töökorralduslikud nipid – tuuakse otse tagasi Techno TLN-i töökodadesse ja laboritesse, rikastades teistegi õppijate haridusteed.
Kokkuvõtteks võib öelda, et – võistlusel saadud medal on üks hetk. Oskused ja enesekindlus, mille inimene selle teekonna jooksul saab, jäävad aga palju kauemaks.
Fotod Terje Jaksed ja VoCo
Kategooriad
Märksõnad
