Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas ilmunud artikkel, autorid Techno TLN tippjuhid Ott Pärna, Birgit Vilgats, Ander Sile, Tõnu Armulik
Kui tahame jõukat Eestit, peab enamiku noorte keskharidus olema tehnoloogiakeskharidus. Teeme selle koos ära!
Eesti keskhariduses on käimas suured reformid. Iseäranis on ülikiiresti muutumas ja arenemas rakenduslik keskharidus (seni veel ametliku nimega kutsekeskharidus). Eesmärk on selge: enamiku noorte haridus peab juba keskkooli lõpuks vastama päris elu ja tööturu vajadustele.
Mida rikkam on riik ja keerukam majandus, seda enam põhikooli lõpetajaid jätkabki haridusteed rakendusliku või tehnoloogilise keskhariduse maailmas ja seda vähem teoreetilistes gümnaasiumides. Šveitsis on see protsent 70, Soomes 50, Eestis aga vaid 25. Suund on meil ilmselge. Seetõttu ongi äsja loodud nii õppijate hulgalt Tallinna Ülikooli suurune, 6000 õppijaga Tallinna Tehnoloogiakolledž Techno TLN kui ka arendatakse sarnaseid õppimisvõimalusi üle Eesti.
Väikese riigina on meil võimalus tehnoloogiasuunaline hariduspööre viia ellu kiiremini, kui see on toimunud mujal. Me elame turbulentses maailmas, kus demograafiliste trendide tõttu on töötegijaid üha vähem ja ülalpeetavaid rohkem. Sellises maailmas on inimeste mitmikkarjäär – paralleelselt erinevates rollides ja ametites tegutsemine, et ühiskond toimida saaks – uus normaalsus.
Valdkondade omavaheline seotus kasvab ja tehnoloogiaga on kõikjal ning sellest ei pääse ka sotsiaal- või humanitaarvaldkondades tegutsejad. Tehisarupõhist lepinguläbirääkimiste tehnoloogiat arendava ettevõtte Pactum juht Kaspar Korjus ütleb selle kohta tabavalt: “Me ei palka enam juristi, vaid jurist-inseneri, müügijuhi asemel leiab töö müügiinsener, turundaja asemel turundusinsener ja nii edasi.”
Kui robootika ja odav tööjõud Aasias viisid meilt minema keskklassi ametikohad töötlevast tööstusest, siis tehisaru teeb sedasama teenusmajandusega. Alles jäävad strateegilised-elutargad rollid, kes AI-agentidele ülesandeid annavad, neid kontrollivad ja nende toel arendatud teenuste toimimise eest vastutavad. Alles jäävad ka vahetut suhtlust eeldavad eesliinitööd ning kõige paremas positsioonis on korraga nii pea kui käega tehtavad tööd – mente et manu.
Samal ajal muutuvad oluliseks oskused (nö tulevikupädevused), mida varem ei peetud igas ametis vajalikuks: mõtestamisoskus, sotsiaalne intelligentsus, loovus ja kohanemine, kultuuridevahelise suhtlemise oskus, programmeeriva, andmepõhise ja valdkondadeülese mõtlemise oskus, enesejuhtimise ning virtuaalse koostöö oskus.
Just neid kahte poolt ühendavat haridust Eesti uued või uuenenud rakenduslikud kolledžid pakuvadki. Põhikooli lõpetaval noorel on täna kaks valikut:
- valida nelja-aastane tehnoloogiakolledži tee, saada korralik keskharidus ja üldintelligentsus ning sellele lisaks selgeks üks või mitu tehnoloogilist suunda, või
- valida gümnaasiumi tee, mille pinnalt otse tööturule minna pole võimalik. Ehk siis tuleb erialase töökoha saamiseks kõrgkoolis kolm või viis aastat edasi õppida. Nelja-aastase kolledžihariduse asemel kuue- või kaheksaaastane gümnaasium-ülikool teekond.
Kumb neist valikutest on optimaalsem ja tulevikukindlam maailmas, kus me ei tea täpselt mis kasvõi aasta pärast töömaailmast saab, on igaühe enda otsustada. Kuid Statistikaameti värskelt avaldatud andmete põhjal oli 15–24 aastaste noorte töötuse määr 2025. aastal Eestis tõusnud 21%-ni ning seda on eelkõige mõjutanud noorte meeste töötuse kasv. Töötukassa analüüsid näitavad, et kõrge tööpuuduse põhjus ei ole töökohtade vähesus, vaid tööturu nõudmistele vastavate oskustega tööjõu nappus.
Lisaks tasub arvestada, et mitmete tehnikakallakuga kutseerialade lõpetajad teenivad sageli rohkem kui üldharidusliku gümnaasiumi lõpetanud noored, kes sisenevad tööturule ilma konkreetse ametioskuse ja kvalifikatsioonita.
Seega on väga oluline, et noored saaksid hea hariduse tööjõu puudujäägiga valdkondades tööle asumiseks ning oleksid valmis vastama tööturu kiiresti muutuvatele vajadustele. Just siin on nelja-aastasel tehnoloogiaalasel kutsekeskharidusel täita võtmeroll.
Vananevas ühiskonnas peavad noored sisenema tööturule varem ja seeniorid töötama kauem. Maailma Majandusfoorumi analüüsid näitavad sedagi, et pooled tänastest töötegijatest üle maailma – Eesti puhul ca 350 000 inimest – vajavad olulist täiend- või ümberõpet keskmise pikkusega üks aasta. Kus seda korraldama hakatakse, mida tulevikukindlat õpetatakse, kes maksab arve – see on omaette arutelu teema. Kuid kindlasti on rakenduslikel tehnoloogiakolledžitel ka täiend- ja ümberõppes oluline roll kanda.
Siinkohal tuleb rõhutada olulist punkti, mida võiks sobival hetkel riigi esindajatele meelde tuletada ka iga ettevõtja: rahastamine tuleb tehnoloogiakolledžites viia õpilase kohta samale tasemele kui tehnoloogiaharidust pakkuvates ülikoolides!
Seni on kutsehariduse kogukulu aastas haridusliikidest kõige madalam, sh lausa kaks korda madalam kui kõrgharidusel (õppija kohta aastas 2024. aastal 5632 € vs 10307€). Samas mida nooremad õppijad, seda rohkem kohustusi ja vastutust. Tehnoloogiakutsehariduse rahastus õppija kohta peaks olema ülikoolidest isegi suurem, sest nooremaid peab õpetama ülikooliga võrreldes väiksemates gruppides. Tehnoloogiline õppebaas on meil sarnane ja ülikoolidel on lisaks kasutada teadusraha.
Tulevikukindel keskharidus on nelja-aastane
Hiljuti toimus üsna elav avalik mõttevahetus selle üle, kas tänapäevane rakenduslik keskharidus peaks ikka olema nelja-aastane. Kindlasti peab. Iga õppenädal on omal kohal, et noor tänase ja homse tööturu jaoks ette valmistada. Suur osa õppest on praktika, mis on sageli tasustatud. See tähendab, et õppija omandab töökogemuse, loob kontakte ja siseneb tööturule sujuvalt. Siin on väga palju ära teha ka tööandjatel, kes võiksid koostöös koolidega tagada parima õppijate ettevalmistuse osaledes aktiivselt õppe- ja arendustegevustes. Samuti on kutseõppijal hea leida tööandjat, kes on oma praktikavõimalused nähtavaks teinud ja omavad hästi toimivat praktikantide vastuvõtu ja juhendamise süsteemi.
Nelja-aastane praktiline keskharidus ei aeglusta noorte teed tööturule, vaid annab neile oskused ja kindluse, mida kiiresti muutuv majandus tegelikult vajab. Tehnoloogia areng ja töö iseloomu muutumine eeldavad senisest laiemat ettevalmistust, mida kolme aastaga ei pruugi saavutada. Pikem õpe aitab noortel teha teadlikumaid valikuid, osaleda tööturul läbi praktika juba õppimise ajal ning suurendab nende konkurentsivõimet.
Nelja-aastase rakendusliku keskhariduse suurim väärtus peitub võimaluses esmalt tutvuda valdkonnaga – mitte ainult teoreetiliselt, vaid ka läbi töökodades ja laborites saadava praktilise kogemuse. Noored ei pea eriala spetsialiseerumist valima pimesi, vaid saavad esmalt tutvuda valdkonnaga tervikuna: õppida tundma erinevate suundade iseärasusi, töövahendeid, tehnoloogiaid, materjale ja teha praktilisi töid. Esimesel aastal saab parandada ka keeleoskust.
Alles seejärel tehakse spetsialiseerumisvalik koos erialanõustamisega, arvestades nii õppija võimeid kui ka tööturu vajadusi. Kui noor tunneb valdkonda laiemalt, on tal hiljem lihtsam kohaneda muutustega ja vajadusel ümber või juurde õppida. Need on kiiresti arenevate ja muutuvate ametitega maailmas edukalt toime tuleku jaoks vajalikud oskused. Mõtle oma ettevõttele: kas sa vajad üksnes kitsa vaatega spetsialiste või inimesi, kes mõistavad oma valdkonda tervikuna ja suudavad areneda?
Tehnoloogiakolledž, mis pakub valdavalt nelja-aastasi õppeprogramme, hõlmab enda sees ka ametikooli taset, kus vähemvõimekad noored saavad kiiremini erialased teadmised ja oskused ning võime astuda iseseisvasse tööellu.
Tehnoloogiakolledžite koostöö ettevõtjate ja töömaailmaga
Nii Techno TLN kui teiste tehnoloogiakolledžite koostöö ettevõtjate ja tööandjatega tugineb pikkadele traditsioonidele. Tugevad ja hästi toimivad võrgustikud tagavad nii õppe sisu kui vormi praktilisuse ja lõpetajate hea erialase tööhõive. Eesmärk on tugevusi hoida ja nende peale edasi ehitada – lõimida tehnoloogiakolledžid ettevõtlusmaailma ja tööturuga nii palju, kui võimalik. Teeme seda vähemal neljal tasandil.
Esiteks, erialaspetsialistide rotatsiooni arendamise kaudu. Mida enam õpetab meil töömaailma praktikuid, seda elulisem on õpe. Ja ka vastupidi, mida enam stažeerib kooli õpetajaid viisil või teisel eraettevõtluses, seda enam päriseluga lõimitum õpe on.
Teiseks, iga õppevaldkonna juurde luuakse laiapõhine nõunike kogu, kuhu hakkavad kuuluma nii valdkondlikud erialaliidud, ettevõtjad, eksperdid kui ka vilistlased. Nii on see Techno TLN-s ja sarnaselt mõeldakse ka mujal.
Kolmandaks, tehnoloogiakolledžid korraldavad ettevõtjatega koos kooli avatud uste päevi, praktika- ja karjääripäevi, avatud tehaste päevi ja muid põnevaid-inspireerivaid sündmusi.
Neljandaks, kõik õpilased peavad läbima nii pika ettevõtluspraktika kui ka valdkonnaülese projektitöö praktika, mis veelgi enam lõimib neid juba õpingute ajal põnevate ettevõtete ja projektidega.
Uuenenud praktiline keskharidus muudab Eesti majanduse tulevikukindlaks – arendame seda koos!
Eesti majanduse ja tööturu arengud, tehnoloogiline muutus ning OSKA valdkondlikud raportid viitavad selgelt vajadusele tugevdada koostööd haridusasutuste ja ettevõtete vahel. Töömaailma kompetentsivajadus muutub kiiresti – kasvab nõudlus tehnoloogia-, inseneeria- ja tootmisvaldkonna spetsialistide järele, samal ajal kui oskuste kujundamine peab toimuma senisest rohkem reaalse tööprotsessi kontekstis.
Tehnoloogiakolledžid näevad ettevõtteid strateegiliste partneritena, kelle aktiivne panus aitab kujundada tulevikku suunatud rakenduslikku tehnoloogiaharidust ning tagada ettevõtetele vajaliku kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu.
Sellest lähtuvalt ootame Kaubandus-Tööstuskoja liikmetelt järgmisi koostöövorme ja panust.
- Aktiivne osalemine töökohapõhises õppes (õpipoisiõpe).
Ettevõtted on oodatud pakkuma õppijatele töökohapõhise õppe võimalusi, kus märkimisväärne osa erialaoskustest omandatakse reaalses tootmis- või teeninduskeskkonnas. Töökohapõhine õpe võimaldab siduda teoreetilised teadmised praktiliste tööülesannetega ning aitab ettevõtetel kujundada endale sobiva kompetentsiga spetsialiste juba õpingute ajal. - Praktikakohtade süsteemne pakkumine õppijatele.
Ettevõtete valmisolek pakkuda kvaliteetseid praktikakohti on üks olulisemaid eeldusi rakendusliku õppe kvaliteedile. Praktika kaudu saavad õppijad kogeda kaasaegseid tööprotsesse, tehnoloogiaid ja organisatsioonikultuuri. Samal ajal võimaldab see ettevõtetel varakult märgata tulevasi töötajaid ja kujundada nende oskusi vastavalt ettevõtte vajadustele. - Ettevõtete panus õpetamisvõimekusse ja juhendamisse.
Ootame ettevõtetelt valmisolekut panustada töötajate juhendamisoskuste arendamisse ning praktikantide ja õpipoiste juhendamisse. Ettevõttepoolsete juhendajate professionaalsus ja pühendumus on võtmetähtsusega õppijate erialaste oskuste kujunemisel. See loob ka võimaluse ettevõtte töötajatel arendada oma juhtimis- ja mentorlusoskusi. - Osalemine õppekavade arendamises ja ajakohastamises.
Ettevõtete sisend on oluline õppekavade ajakohastamisel, et need vastaksid tehnoloogia arengule, automatiseerimisele, digitaliseerimisele ja rohepöördega seotud oskustele. Koostöö õppekavade arendamisel aitab tagada, et koolis omandatavad teadmised ja oskused vastavad töömaailma tegelikele vajadustele. - Panus kaasaegse õppekeskkonna kujundamisse.
Ettevõtete kogemus, tehnoloogiline teadmus ja võimalik panus seadmete, tarkvara või eksperditeadmiste kaudu aitab kujundada õppijatele realistliku ja kaasaegse õpikeskkonna. Selline koostöö toetab ka innovatsiooni ja uute tehnoloogiate jõudmist haridusse. - Tulevikuoskuste arendamise toetamine.
OSKA raportid rõhutavad vajadust arendada tehnoloogilisi, digitaalseid, inseneeria- ja rohepöördega seotud oskusi. Ettevõtete koostöö kooliga aitab kujundada õppijates süsteemset mõtlemist, probleemilahendusoskust, meeskonnatööd ning võimet kohaneda kiiresti muutuva tehnoloogilise keskkonnaga. - Koostöö talentide varajases märkamisel ja suunamisel.
Ettevõtted saavad aidata populariseerida tehnoloogia- ja inseneeriaerialasid ning tutvustada noortele tööstuse ja tehnoloogia valdkonna võimalusi. See aitab tugevdada huvi tehnikaerialade vastu ning toetada Eesti majanduse jaoks kriitilise tähtsusega spetsialistide järelkasvu.
Lõpetuseks
Tänapäevane tehnoloogiakeskharidus on sisuliselt noorte ülikool, kus põnevad tehnoloogilised suunad, õppebaasid ja laborid on avatud juba põhikooli lõpetanud noortele. Maailmas, kus tehnoloogia on kõikjal ja noored peavad end ise maailma jaoks vajalikuks tegema, on sedalaadi keskharidus neile parim haridusvalik.
Kui Eestis just praegu käimasolevad praktilise keskhariduse reformid õnnestuvad, saab strateegilist leevendust Eesti majanduse üks tõsisemaid pudelikaelu – oskustööjõu puudus. Nagu kirjeldatud, kvaliteetne praktiline keskharidus eeldab ühe osapoolena ka ettevõtjate aktiivset osalust ja panust. Anname ühisel jõul noortele tulevikukindlad teadmised ja oskused ning toome uue põlvkonna Eesti ettevõtetesse lisandväärtust ja eksporti kasvatama.
Kategooriad
Märksõnad
