Kuidas sünnib üks tõeline meistriteos? Ikka siis, kui ühinevad lennukas insenerimõte ja kuldsed käed. ERR telesaate “Rauataltsutajad” 3. hooaja 4. saade tõi ühise eesmärgi nimel kokku Tallinna Tehnikakõrgkooli (TKTK) tudengid ja meie kooli (nüüdse Tallinna Tehnoloogiakolledži) hakkajad õppijad ja kutseõpetajad.
Koostööprojekt, mille eesmärgiks oli luua unikaalne ja pilkupüüdev jalgrattahoidja ehk “rattapuu”, on suurepärane näide sellest, kuidas kutseharidus ja kõrgkool teineteist täiendavad. TKTK Inseneriakadeemia projekti koordinaatori Mairi Saare eestvedamisel tegid tudengid Daniel Sillamets, Arina Mironocheva, Catriin Jõe ja Erkki Koitla ära suure töö projekteerimise ja kalkulatsioonidega. Kui paberimajandus korras, ulatati teatepulk meie kooli õppijatele ja juhendajatele, kelle ülesandeks jäi konstruktsiooni elluäratamine. Rauataltsutajate võistlejate ülesandeks jäi läbi oma ametioskuste noorte loodud ideede ellu äratamine, mida televaataja saigi pinevas saates näha.
Kolm vaatust: Tüvest kuni helendavate oksteni
Rattapuu valmimine on jagatud kolme etappi, millest igaüks pakub õppijatele erinevaid väljakutseid.
- Vundament ja tüvi. See etapp on tänaseks edukalt lõpetatud. Metalli-, ehitus- ja autovaldkonna õppijate ühistööna valminud tüveosa seisab juba uhkelt õues püsti ja on kasutamiseks valmis.
- “Rauataltsutajad” ja katus. Just seda faasi nägid televaatajad saates. Kuna eesmärgiks oli luua visuaalselt efektne ja insenertehniliselt “alasti” konstruktsioon, mis paneks möödujaid pead pöörama, oli see paras pähkel. Saate pinge ja ajasurve tingimustes tuli ette nii suuremaid kui väiksemaid eksimusi, mis on tootmisprotsessis loomulikud. Hetkel tegelevad keevituse eriala õppijad vigade parandamise ja detailide sobitamisega, et saavutada just see kvaliteet, mida algne visioon ette nägi. See ongi päriselu õpe – oskus probleeme lahendada ja poolikut asja mitte jätta.
- Oksad ja valgus. Tulevikus saab konstruktsioon külge koolis seisma jäänud metallist “oksad” ja efektse valgustuse, mis muudab rattahoidja pilkupüüdvaks maamärgiks, kuhu tehnoloogiaõppur oma oskustega võib jõuda.
Tipptasemel tehnika ja uued võimalused õppijale
Selliste keerukate projektide teostamine eeldab kaasaegset tehnilist baasi ja tugevat õpet. Tallinna Tehnoloogiakolledži Lasnamäe õpikeskuse metallitööstusele suunatud erialad pakuvad just seda:
- CNC ja masintöötlus: Meie 4. ja 5. taseme CNC trei- ja freespingi operaatorite käsutuses on nii manuaalsed pingid kui ka uus viieteljeline CNC pink. See tippseade tõstab oluliselt õpetamisvõimekust ja võimaldab treenida õppijaid rahvusvahelisteks kutsevõistlusteks.
- Keevitus: 4. taseme keevitaja õppes omandatakse kohustuslikuna poolautomaatkeevitus, millele lisandub valikuna kas käsikaar- või TIG-keevitus. Kahes täisvarustuse
stöökojas on loodud ideaalsed tingimused kõigi protsesside lihvimiseks. - Uus tase: 2025. aasta sügisest käivitus ka nelja-aastane masintöötlustehnoloogia õppekava. See annab õppijale esimese aastaga laiapõhjalised teadmised, millelt saab spetsialiseeruda kas keevitajaks,
Kutseõpetaja Helen Truska: Juuksurist rahvusvaheliseks keevitusspetsialistiks
Kogu selle tehnilise tulevärgi taga on inspireerivad inimesed. Üks neist on keevituse juhtõpetaja Helen Truska, kelle teekond keevituseni on kõike muud kui tavaline ja kes oli nomineeritud Inseneeria kutseõpetaja 2025 tiitlile.
Kunagine juuksur jõudis metallitööni pigem juhuse ja praktilise vajaduse kaudu – keevitaja õpe oli ainus, mis toona päevatööga klappis. Kuid saatuslikuks sai Erasmus+ praktika Saksamaal. “Mul meeletult vedas Saksamaal praktika juhendajaga, kes elas ja säras keevitamisest ning metallitööst rääkides,” meenutab Helen. See säde oli nakkav.
Tänaseks on Helenist saanud mitte ainult hinnatud õpetaja ja õppekavarühma juht, vaid ta on omandanud ka maineka Rahvusvahelise Keevitusspetsialisti (IWS) diplomi. Need süvateadmised kulusid marjaks ära just “Rauataltsutajate” projekti juhendamisel.
Heleni lugu tõestab, et karjääripöördeid ei tasu karta. Tema sõnum tänastele ja tulevastele õppijatele on lihtne:
“Peab omama valmisolekut väljuda harjumuspärasest mugavustsoonist ja ettevõtlikkust kinni haarata esile kerkinud võimalustest – siis on iga uus olukord ja väljakutse potentsiaalne õpikoht. Mida rohkem ma õpin, seda rohkem ma näen, kui palju on keevituse valdkonnas veel areneda.” – Helen Truska, keevituse juhtõpetaja.
Rattapuu projekt on elav tõestus sellest, et meie majas ei õpita ainult teooriat, vaid luuakse asju, mis jäävad kestma. Tule ja pane ka oma käed külge!
Tegevust rahastatakse meetmest „IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ (2021-2027.4.04.24-0004. Tegevusi kaasrahastab Euroopa Liit).
Fotod Alar Müürisepp, Ene Pukk